Saare matkarada

Saare külas asuv matkarada annab võimaluse tutvuda roostike taimede ja lindudega. Matkarada saab alguse Sutlepa mere ääres olevatest linnutornidest. Roostikus piki järve kallast kulgeb ligi kilomeetri pikkune laudtee - roostikurada.


Kevadel on matkarada Lääne-Eestit külastavate linnuhuviliste „kohustuslik“ peatuspaik. Linnuhuvilise jaoks on seda kõige põnevam külastada maikuus. Siis on kohale jõudnud ka hilisemad rändlinnud, kelle talvituspaigad asuvad Aafrikas.


Tõelise linnuvaatluselamuse saamiseks peaks roostikurada külastama hilisõhtul või varahommikul. Enamik roostikes elavaid linde häälitseb kõige aktiivsemalt hämarikus. Kõige omapärasema häälitsusega lind on hüüp, kelle hääl meenutab pudelisse puhumist. Õhtuhämaruses hakkavad kõrvulukustavalt valjusti siristama ritsiklinnud. Roostikes häälitsevad veel kõrkja-, rästas- ja tiigi-roolinnud, täpikhuik ja rooruik. Viimane toob mõnikord kuuldavale valju, sea ruigamist meenutava häälitsuse.


Kõige tavalisem taim roostikus on pilliroog, mis sirgub siin kolme-nelja meetri kõrguseks. Matkaraja kõrval on hästi näha, et kõige kõrgemaks kasvab pilliroog madalas vees, kus võib näha ka tema sõrmejämedat risoomi, mille abil ta kiiresti edasi levib. Matkaraja alguses kuival maal kasvav roog on tunduvalt madalam.


Pärast lindude vaikimist juuni alguses on matkarajal põnev otsida käpalisi. Need kasvavad linnutornide ja roostikuraja vahel. Enamiku käpaliste õitseaeg on juunis, juulis võib tornide kõrvalt leida massiliselt soo-neiuvaipa. Kõige tuntum on ilmselt õhtuhämaruses lõhnama hakkav kaheleheline käokeel ehk ööviiul. Matkaraja kõrval on üsna palju suurt käopõlle, mille rohekad tagasihoidlikud õied ei meenuta üldse orhideed.


Roostikurajale jõudes on erinevaid taimi vähe, sest pilliroog varjab teiste taimede eest valguse. Selle alguses on üsna tavaline punakate õitega soopihl. Matkaraja kõrval madalas vees võib näha väikeste kollaste õitega taime. See on ussilill, mis muuhulgas toitub ka tema õitele laskunud putukatest.